On pikk traditsioon näha linnade tulevikku utoopilises või düstoopilises valguses ja 25 aasta jooksul pole linnade jaoks mõlemas režiimis raske mõlemas režiimis pilte luua, kirjutab Eric Woods.
Ajal, mil järgmisel kuul toimuv ennustamine on raske, on 25 aastat ette mõtlemine nii hirmutav kui ka vabastav, eriti kui kaaluda linnade tulevikku. Juba rohkem kui kümme aastat on nutika linna liikumist ajendanud visioonid sellest, kuidas tehnoloogia aitab lahendada kõige keerulisemaid linnaprobleeme. Koronaviiruse pandeemia ja kliimamuutuste mõju kasvav tunnustamine on nendele küsimustele lisanud uut kiireloomulisust. Kodanike tervis ja majanduslik ellujäämine on muutunud linnajuhtide eksistentsiaalsetest prioriteetidest. Aktsepteeritud ideed linnade korraldamise, haldamise ja jälgitamise kohta on tühistatud. Lisaks seisavad linnad silmitsi kahanenud eelarvetega ja vähendatud maksubaasid. Hoolimata nendest kiireloomulistest ja ettearvamatutest väljakutsetest, mõistavad linnajuhid vajadust taastada paremini, et tagada vastupidavus tulevastele pandeemilistele sündmustele, kiirendada nullsüsinikute linnadesse üleminek ja käsitleda paljudes linnades sotsiaalset ebavõrdsust.
Linna prioriteetide ümbermõtestamine
Varja-19 kriisi ajal on mõned nutikad linnaprojektid edasi lükatud või tühistatud ning investeeringud suunati uutele prioriteetsetele valdkondadele. Vaatamata nendele tagasilöökidele jääb põhimõtteline vajadus investeerida linnainfrastruktuuri ja teenuste moderniseerimisse. Guidehouse Insights loodab, et globaalse nutikate linnatehnoloogia turg on 2021. aastal 101 miljardit dollarit aastas ja kasvab 2030. aastaks 240 miljardi dollarini. See prognoos tähistab kümnendi jooksul kokku 1,65 triljonit dollarit. See investeering jaotatakse kõigi linna infrastruktuuri elementide, sealhulgas energia- ja veesüsteemide, transpordi, uuenduste ehitamise, asjade võrkude ja rakenduste, valitsuse teenuste digitaliseerimise ning uute andmeplatvormide ja analüütiliste võimaluste kaudu.
Need investeeringud - eriti järgmise 5 aasta jooksul tehtud - mõjutavad järgmise 25 aasta jooksul meie linnade kuju sügavat mõju. Paljudel linnadel on juba kavas olla süsinikneutraalne või null süsiniku linna 2050. või varasemateks. Muljetavaldavad kui sellised kohustused võivad olla, muutes nende reaalsuseks uued lähenemisviisid linnainfrastruktuurile ja teenustele, mida võimaldavad uued energiasüsteemid, ehitus- ja transporditehnoloogiad ning digitaalsed tööriistad. See nõuab ka uusi platvorme, mis toetaksid linnaosakondade, ettevõtete ja kodanike koostööd nulltüsiniku majanduseks muutmisel.
Postiaeg: 25. mai