Linnade tuleviku nägemisel utoopilises või düstoopilises valguses on pikk traditsioon ja pole raske ette kujutada linnu 25 aasta pärast kummaski mõttes, kirjutab Eric Woods.
Ajal, mil on raske ennustada, mis järgmisel kuul juhtub, on 25 aasta peale mõtlemine nii hirmutav kui ka vabastav, eriti linnade tuleviku peale mõeldes. Juba üle kümne aasta on nutika linna liikumist juhtinud visioonid sellest, kuidas tehnoloogia aitab lahendada mõningaid kõige keerulisemaid linnaprobleeme. Koroonaviiruse pandeemia ja kliimamuutuste mõju kasvav tunnustamine on neile küsimustele lisanud uue pakilisuse. Kodanike tervis ja majanduslik ellujäämine on linnajuhtide jaoks muutunud eksistentsiaalseteks prioriteetideks. Üldlevinud arusaamad linnade korraldamisest, haldamisest ja jälgimisest on ümber lükatud. Lisaks seisavad linnad silmitsi ammendunud eelarvete ja vähenenud maksubaasidega. Vaatamata neile pakilistele ja ettearvamatutele väljakutsetele mõistavad linnajuhid vajadust paremini ümber ehitada, et tagada vastupidavus tulevastele pandeemiatele, kiirendada üleminekut süsinikuvabadele linnadele ja tegeleda paljudes linnades valitseva suure sotsiaalse ebavõrdsusega.
Linna prioriteetide ümbermõtestamine
COVID-19 kriisi ajal on mõned nutika linna projektid edasi lükatud või tühistatud ning investeeringud on suunatud uutesse prioriteetsetesse valdkondadesse. Vaatamata neile tagasilöökidele on linnainfrastruktuuri ja -teenuste moderniseerimisse investeerimise põhivajadus endiselt olemas. Guidehouse Insights prognoosib, et ülemaailmse nutika linna tehnoloogiaturu aastane tulu on 2021. aastal 101 miljardit dollarit ja see kasvab 2030. aastaks 240 miljardi dollarini. See prognoos näitab kümnendi jooksul kogukulutusi 1,65 triljonit dollarit. See investeering jaotatakse linnainfrastruktuuri kõigi elementide vahel, sealhulgas energia- ja veesüsteemid, transport, hoonete uuendamine, asjade interneti võrgud ja rakendused, valitsusteenuste digitaliseerimine ning uued andmeplatvormid ja analüüsivõimalused.
Need investeeringud – ja eriti need, mis tehakse järgmise viie aasta jooksul – avaldavad meie linnade kuju järgmise 25 aasta jooksul sügavat mõju. Paljudel linnadel on juba plaanid saada süsinikuneutraalseteks või süsinikuvabadeks linnadeks aastaks 2050 või varem. Ükskõik kui muljetavaldavad sellised lubadused ka poleks, nõuab nende elluviimine uusi lähenemisviise linnainfrastruktuurile ja -teenustele, mida võimaldavad uued energiasüsteemid, ehitus- ja transporditehnoloogiad ning digitaalsed tööriistad. Samuti on vaja uusi platvorme, mis toetavad linnaosakondade, ettevõtete ja kodanike koostööd üleminekul süsinikuvabale majandusele.
Postituse aeg: 25. mai 2021