Energiaturu vaatluskeskuse energeetika peadirektoraadi aruande kohaselt olid COVID-19 pandeemia ja soodsad ilmastikutingimused kaks peamist tegurit, mis mõjutasid Euroopa elektrienergia turul 2020. aastal valitsenud suundumusi. Need kaks tegurit olid aga erandlikud või hooajalised.
Euroopa elektrienergia turu peamised trendid on järgmised:
Energeetikasektori süsinikdioksiidi heitkoguste vähenemine
Taastuvenergia tootmise suurenemise ja fossiilkütustest elektri tootmise vähenemise tulemusel 2020. aastal suutis energeetikasektor oma süsiniku jalajälge 2020. aastal vähendada 14%. Sektori süsiniku jalajälje vähenemine 2020. aastal sarnaneb 2019. aastal täheldatud suundumustega, mil kütusevahetus oli peamine CO2-heite vähendamise tegur.
Enamik 2020. aasta mõjuritest olid siiski erandlikud või hooajalised (pandeemia, soe talv, kõrge
hüdroenergia tootmine). 2021. aastal on aga oodata vastupidist, kuna 2021. aasta esimestel kuudel on ilm suhteliselt külm, tuule kiirus on madalam ja gaasihinnad kõrgemad – need arengud viitavad sellele, et energiasektori süsinikdioksiidi heitkogused ja intensiivsus võivad suureneda.
Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks oma energeetikasektori täieliku dekarboniseerimise 2050. aastaks, kehtestades toetavaid poliitikameetmeid, nagu ELi heitkogustega kauplemise süsteem, taastuvenergia direktiiv ja tööstuskäitiste õhusaasteainete heitkoguseid käsitlevad õigusaktid.
Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel vähendas Euroopa energiasektori süsinikdioksiidi heitkoguseid 2019. aastal poole võrra võrreldes 1990. aasta tasemega.
Energiatarbimise muutused
ELi elektrienergia tarbimine langes 4%, kuna enamik tööstusharusid ei töötanud 2020. aasta esimesel poolel täisvõimsusel. Kuigi enamik ELi elanikke jäi koju, mis tähendas elamute energiatarbimise suurenemist, ei suutnud leibkondade kasvav nõudlus pöörata tagasi langust teistes majandussektorites.
Kuna riigid uuendasid COVID-19 piiranguid, oli energiatarbimine 4. kvartalis siiski lähemal „normaalsele tasemele” kui 2020. aasta esimeses kolmes kvartalis.
Energiatarbimise suurenemine 2020. aasta neljandas kvartalis oli osaliselt tingitud ka külmematest temperatuuridest võrreldes 2019. aastaga.
Elektriautode nõudluse kasv
Transpordisüsteemi elektrifitseerimise intensiivistudes suurenes 2020. aastal nõudlus elektriautode järele, kusjuures 2020. aasta neljandas kvartalis registreeriti ligi pool miljonit uut sõidukit. See oli rekordiline näitaja ja tähendas enneolematut 17% turuosa, mis on enam kui kaks korda suurem kui Hiinas ja kuus korda suurem kui Ameerika Ühendriikides.
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA) väidab aga, et elektriautode registreerimised olid 2020. aastal madalamad kui 2019. aastal. EEA andmetel oli 2019. aastal elektriautode registreerimised ligi 550 000 ühikut, olles 2018. aastal jõudnud 300 000 ühikuni.
Muutused piirkonna energiaallikate jaotuses ja taastuvenergia tootmise suurenemine
Aruande kohaselt muutus piirkonna energiaallikate struktuur 2020. aastal.
Tänu soodsatele ilmastikutingimustele oli hüdroenergia tootmine väga suur ja Euroopa suutis laiendada oma taastuvenergia tootmisportfelli nii, et taastuvenergia (39%) ületas esimest korda ELi energiaallikate jaotuses fossiilkütuste osakaalu (36%).
Taastuvenergia tootmise kasvu toetas oluliselt 29 GW päikese- ja tuuleenergia tootmisvõimsuse lisandumine 2020. aastal, mis on võrreldav 2019. aasta tasemega. Vaatamata tuule- ja päikeseenergia tarneahelate katkemisele, mis põhjustas projektide viivitusi, ei aeglustanud pandeemia taastuvenergia laienemist oluliselt.
Tegelikult langes kivisöe ja pruunsöe energia tootmine 22% (-87 TWh) ja tuumaenergia toodang 11% (-79 TWh). Teisest küljest ei mõjutanud gaasienergia tootmist oluliselt soodsad hinnad, mis intensiivistasid üleminekut kivisöelt gaasile ja pruunsöelt gaasile.
Söeenergia tootmise lõpetamine intensiivistub
Kuna heitkoguseid tekitavate tehnoloogiate väljavaated halvenevad ja süsinikuhinnad tõusevad, on üha rohkem teatatud söe ennetähtaegsest tootmisest loobumisest. Eeldatakse, et Euroopa kommunaalettevõtted jätkavad üleminekut söeenergia tootmiselt, et saavutada ranged süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise eesmärgid ja valmistuda tulevasteks ärimudeliteks, mis nende hinnangul sõltuvad täielikult vähesest süsinikuheitest.
Elektri hulgihindade tõus
Viimastel kuudel on kallimad saastekvoodid koos gaasihindade tõusuga tõstnud hulgimüügi elektrienergia hindu paljudel Euroopa turgudel tasemele, mida viimati nähti 2019. aasta alguses. Mõju oli kõige ilmekam riikides, mis sõltuvad kivisöest ja pruunsöest. Hulgimüügi elektrienergia hindade dünaamika peaks kanduma üle jaehindadesse.
Elektriautode sektori kiire müügikasvuga kaasnes laienev laadimistaristu. 2020. aastal tõusis suure võimsusega laadimispunktide arv 100 km maantee kohta 12-lt 20-le.
Postituse aeg: 01.06.2021